laupäev, 8. veebruar 2014

Elu Göteborgis


Random lahe hoone.
Jõudsin Rootsi 14. jaanuaril ning nautisin lennukiga lendamist täiel rinnal, eriti just õhkutõusmist ja ascendingut (tõusu). Lend ise oli ainult 1.5h, mis on tore – selg ei väsinud ära. Jõudes Kopenhaageni(CPH) lennujaama, märkasin, et see on räme urgas, kuna mitte kuskil ei olnud normaalset istekohta, ega söögikohta. Vestlus infolauas nägi välja selline:
Mina: „Do you have any eating places here? “
Infolaudur: „Yes, there’s a Burger King over there.“
Mina: „…ee…No, I mean a place, which offers real food.“
Mille peale tema vaatas väga üllatunud ilmega, et kas minu arust BK ei olegi normaalne söögikoht siis või ja ütles: „Well there’s a cafe over in Terminal 3“. Informatsiooniks - see oli saiakeste kohvik. Otsustasin Seven Eleven’i pizza kasuks, tegin aega parajaks otsides tasuta WiFi-t, mille sain tööle ainult mobiiliga. Seejärel liikusin Rongijaama, mis oli lennujaama all (väga mugav) ning sõitsin 3-4h CPH-st Göteborgi.

Esimene nädal Rootsis sain ennast enam-vähem ühikas/korterisse sisse elatud. Ma elan siis kolmetoalises korteris, kus on vann, aga puudub korralik dušš. Elame kahekesi valgevenelasest pooljuhttööstuse insener Kiryl-ga, kellel on räme kogus audio equipmenti ja kes on muidu väga haritud ja easygoing tüüp. For example on ta magistrikraadiga meil laboris töökohal, kuhu tavaliselt võetakse ainult PhD kraadiga inimesi.  Lisaks korraliku duši puudumisele on korteris olevad radiaatorid ainult dekoratiivse eesmärgiga ning toatemperatuur on keskmiselt 19 kraadi, mis võrreldes Kreutzwaldi 24 kraadiga on ikka päris korralik langus. Sellest tulenevalt külmetasin ka esimesed 5 päeva, kuni saime soojapuhuri, mis on elupäästja ning selle tööshoidmisest tulenevate elektriarvete pärast ei pea muretsema, kuna siin on üür maasse kinni löödud, koos kommunaalide, Interneti, kindlustuse jms.
Aga niipalju siis korterist, kus ma väga ei viibi.

Väga kummaline oli esimesed kaks nädalat inglise keeles rääkida, eriti just nn ’tip of tongue’ efekti tõttu, näiteks ei tulnud mulle inglise keeles meelde sõna ’kirjatäht’, mille omandasin umbes 2. klassis (igaks juhuks lisan selle siia, et kunagi enam meelest ei läheks: LETTER).
Laboris käin põhimõtteliselt igal tööpäeval ja umbes igal teisel nädalavahetusel, ning 10h/päevas inglise keelt rääkida on ikka väga väsitav, õhtupoolikutel puterdan ja lihtsalt väsimusest ei tule enam sõnad meelde (sel juhul ka Eesti keeles mitte).
Niih, nüüd jõuame üldiste kommeteni Rootsis:

Siin on kombeks 12.30 kuni 13.30 lõunapaus, mis on püha ning mille ajal keegi tööd ei tee ja loenguid samuti ei toimu. Kui keegi väga lõuna ajal loengut/seminari tahab pidada, siis on ta kohustatud kõigile süüa pakkuma, ning sellega seoses: meil on keemiateaduskonnas neljapäeviti lõuna ajal seminar, which means FREE FOOD! Lõunatamiskohti on siin palju ja hinnad on varieeruvad, alates odavast Villan’i sööklast/kohvikust, kust saab korraliku prae ja piiramatu hulk salatit, kohvi ning mineraalvett 70kr=8€ eest, lõpetades Restoran Einstein-ga, kus on fääncim praad ja suurem valik salateid 80kr eest. Lisaks on Chalmersi ülikooli läheduses näiteks veel sushi koht, mis on väga korralik ning 73kr eest saab 12 tk omal valikul ja soojade võileibade koht, kus maksab korralik võileib 30kr.
PS: Villanis ja paljudes muudes söögikohtades võib klaasitäie (või rohkem) õlut toidu kõrvale võtta!
Päris mahl.
Huvitav fakt banaanide kohta: roheline banaan rootsis maitseb nagu banaanikoor.

Lõunasöögist sujuvalt poeskäiguni jõudes pakun vaatamiseks kaks pilti, kus esimesel on näha päris mahla, miks maksab 30kr.

Cif.
Ning juuresolevat pilti, kus on näha Rootsi CIF-i. :D

Poes on üleüldiselt hinnad suht sarnased Eestis olevaga, kartuli kilohind on näiteks 1€, mis on küll kallim kui Eesti odavaim kartul, aga võrrelda tuleks neid siiski Eesti pestud kartulitega, kuna Rootsis pesemata(mullaseid) kartuleid ei müüda. Paljud toiduained nagu majonees jms e. importkaubad on sama hinnaga, mis vastavad tooted Eestis ja see on ka loogiline.
Valik on Eestis olevast suurem, aga mõnesid asju ikka ei leia, näiteks korralikku sinepit, pelmeene ning neljaviljahelbeid.
26.jaanuar kuni 2.veebruar käisin Göteborg International Film Festival (giff)-il, kus näidati 500 erinevat filmi, ning inimesi tuli kohale igalt poolt maailmast. Näiteks näidati seal Eesti filmi „Mandariinid“, mida ma näha ei saanudki, kuna see oli välja müüdud!

 Nägin 5 filmi, millest kindlasti pean mainima bullshit filmi nimega „Anatomy of a Paperclip“, mille hindeks paneks 2.5/10st. Ärge kindlasti seda vaadake!
Näiteks üks kinosaal, kus näidati Rootsi filmi: „The Quiet Roar“
Soovitaks kõigile see-eest Roman Polanski „Venus in Fur“-i, mida nägin sellises kinosaalis:
Fancy, isn’t it?

Ise viibin Biophysical Technology laboris, mis on MC2 hoones e. mikrotehnoloogia ja nanoteaduste osakonnas. Inimesed on väga sõbralikud ja õhkkond on kodune.
Labori kööginurk, koos eraldi õllekülmikuga.
Laboris on peale Eesti esindatud veel: Hiina, Venemaa, Saksamaa, Valgevene, Inglismaa, Iraan, Norra ja India. Märkasite midagi? Jep, minu laboris pole ühtegi puhast rootslast.
Artiklikirjutamise tuba.

Väike keemialabor (prep lab)

Ning minu põhilabor, kus kasutan konfokaalmikroskoopi.  
Ja seal astetsev väike vahva juhtimispult



Olen käinud ka paar korda juba MC2 hoone 1000 m² puhasruumis, milles olles tundsin end kui tõeline teadlane. Mycket bra! Pilti ei saanud teha, kuna mobiil pole lubatud.


Aaa ja ilmast rääkides. Ilm on siin nagu UK-s.