teisipäev, 27. detsember 2011

What I hate


Some people say, that they will not lie to you, ever.

Guess what, they still do and for stupid reasons -.-




Am I supposed to feel bad?

pühapäev, 25. detsember 2011

Tallinn,Türi, eneseleidmishuvi!

Olen siis 20ndast detsembrist saadik Tallinnas. 21ndal käisin Amway seminaril ja kõlas päris huvitavalt. Koju jõudes olin megaväsinud. Tegin laptopile formati ja uinusin 22st. Ärkasin kell 3 öösel, tegin voodi ära ja pesin hambaid. Lõplikult ärkasin kell 11.45 hommikul ja märkasin esimese asjana, et õues sajab lund. Väga kena.

22-23 üritasin endale aega leida. It wasn't enough!

Häid jõule rahvas! Hetkel Türil, igavlen ja üritan endale aega leida ja mõelda, kuigi see on peaaegu võimatu konstantse müra tõttu, mida lähedased tekitavad.

Ma olen ebasotsiaalses meeleolus: ei suuda inimestega suhelda ja kena nägu teha koguaeg. Aga 'all is good' , kuna saan rohkem ennast tundma õppida.


Jätsin suitsetamise maha. Lõplikult. Suured tänud Nata-Ly'le Allen Carr'i "Easy Way To Stop Smoking" tutvustamise eest! That book made me notice the obvious!

Sünnipäeva ja jõulude lõpplahendus on see, et mul on lõpuks kett kaelas.

Tänane mõttetera:
"Truth is that we usually aren't upset for the reasons we think we are."

pühapäev, 30. oktoober 2011

Passiivne

Olen olnud 3 nädalat haige olla ning nüüd pean veel 2 nädalat antibiootikume võtma :P
Loodan, et saan korralikult terveks, kuna mu õppimistahe on tagasi tulnud!
Uuendus: lisaks 2nädalasele antibiootikumikuurile lisandus veel 2 nädalat haiget olemist, millest 1 nädal oli veel antibiootikume ja kulminatsiooniks sain teada, et mul oli mononukleoos.

Arvestades seda, et terve september käisin tööl ja peale seda olin veel 7-8 nädalat haige jäin ilmselgelt koolitegemistes kõvasti maha teistest, kuid alates 20ndast destsembrist on mul ainult 2 järeltööd veel :)


Juhtus ka taoline äpardus, et läksin Reedaga lahku mõni aeg tagasi. Eks ta lihtne olnud. Aeg-ajalt olid suured masendushood: tundsin, et ei vääri enam elu; süüdistasin ennast, kuna enamjaolt olin ikka mina süüdi. Eks enda kokkuvõtmine võttis aega, kuid siiamaani pole ma valmis uue püsisuhte, ega millegi kindla jaoks.

Reedaga koosolemine õpetas mulle nii mõndagi:
1) Ära alusta inimesega suhet, kui ta pole veel eksist üle saanud, ega ole valmis uueks(tegelikult olime alguses lihtsalt koos, suhe tekkis alles lõpus)
2) Attention men! Ei tohi mugavaks minna.
3) Pole mõtet tekitada tüli pisiasjadest. (Still hard for me, because I'm a perfectionist and I have a hard time accepting other peoples' opinions)

Addendum: Mul oleks vaja aega iseenda jaoks, kus oleksin omaette nii, et KEEGI mind ei segaks + mõtleks oma elu üle järele(ei viitsi seda duši all teha, like most men).

PS: italicus on lisatud jõulude paiku, kuna eelnevalt jäi postitus poolikuks.

esmaspäev, 4. juuli 2011

Avoid talking while sleepy

Note to yourself: Mitte rääkida inimestega, kui oled ülimalt unine.

Ma kardan, et ma olen järjekordselt rikkunud ühe inimese tuju ja arvatavasti ka läbisaamise temaga, kasutades oma väärastunud loogikat, mis unise peaga eriti hästi töötab -.-

Üritan olla kõigest väest ilus inimene, aga pahatihti suudan ma kõik ära rikkuda.


Sweet dreams!

reede, 1. juuli 2011

Collapse

Kas sul on olnud nii, et nende terve reaalsus variseb kokku ja ei oska enam midagi peale hakata? Kui on, siis ära muretse, sa pole üksi -.-


Täna oli huvitav päev: Sain teada, et saan kohvik Armastusse katseajale ja kui kõik hästi läheb siis ka tööle. Huvitav on ka see, et mu hingeelu on täiega putsis.
Ma ei saa enam inimestest aru ja vaatan kõike mustvalge pilguga. There's no gray area!
Vähemalt ma saan aru, mille töttu see nii on...lubasin ühele inimesele, et ma ei mõtleks nii palju, et ma ei analüüsiks igat situatsiooni. Nüüd, kui ma seda ei tee, öeldakse mulle, et vaatan kõike oma mätta otsast, ei arvesta teiste tunnetega ja ei võtta arvesse teisi võimalusi.
Tunne on sitt. Hirm tundmatuse ees. Inimesed ei saa aru, et kui ma muutun, kas teiste või enda pärast, siis muutunud mina on jäädav. Ma ei ole keegi teine, ma olen uuendunud mina, sest muutus on toimunud ja ma ei pea enam vaeva nägema. See jutt on kindlasti väga segane, aga loodan, et vähemalt üks inimene saab sellest aru!
Keegi ei ütle mulle, mis ma tegema peaksin, et reaalsusest uuesti aru saaksin. Tahetakse, et ma muutuksin, aga järgmisel hetkel on kahju minust...

WTF? Mida perset ma tegema peaksin, et oleksin endaga rahul, teised minuga ja mina teistega?

Ilmselgelt mu praeguse meeleolu kohta lugu ei ole, aga
kuulake seda:


Väike nõuanne...Uksed on valusad ja võivad pildi eest lüüa.

laupäev, 28. mai 2011

Puudulik väljendusoskus.

Tunnen ennast viimasel ajal üksikuna...harjumatu tunne on.

Miskipärast ei oska ma siiani ennast korrektselt väljendada, ilma, et kellelgi tekiks mingeid valestimõistmisi.

Ka ülemõtlemine on minule iseloomulik, aga vähemalt ma üritan vähem mõelda. Kahjuks on see raskendatud, eriti peale olukordi, kus ma olen jälle oma imelist väljendusviisi kasutanud.

Konfliktid imevad.


Vabandust, et ma ei suuda käituda normaalselt - nii, nagu ma tegelikult tahaksin!

Käisin paar päeva tagasi Pirates 4'ja vaatamas, in 3D. A tribute to Johnny Depp ja muud midagi.

Eilne õhtu oli mõttetu ja nii nukralt pole ma väga kaua aega magama jäänud.

Esmaspäeval siis matfüss'i ja keemia KT'd! Kas ma suudan õppida? Tõenäoliselt võib-olla kindlasti mitte.


I'm selfish. I want you to myself and I can't help it!




Lugu ei ole, sest tuju on 0.

reede, 20. mai 2011

Hea hommik!

Eile oli vinge õhtu. 22ks linna kursakaaslastega kokku saama ja Pirole minek. Pirol kohtasin Johnnyt ja teisi ning hakkasime koos kitarri mängima ja laulma.
Imestasin, et suutsin päris normaalselt kidra mängida, kuigi mul oli 1,5 õlut all :P

Tuli vihm ja minek Püssi. Vihm jäi järgi ja minek mökusse. Seal sai natuke oldud, seejärel Treppi ning lõpuks saatsin Josse'ga Inga koju ära.

Ise jõudsin 3.30 või nii koju, siis kui päike tasapisi kumama hakkas.

Magasin ~7h ja kui hea see uni oli!!!

Praegu on eluhea olla, olgugi, et kohvi peale koort ega piima ei ole.

Ei tea miks, aga ma tunnen ennast parema inimesena täna :)


Amos Lee - 'Colors'

neljapäev, 19. mai 2011

The magnificent dickhead

Noniiii.
Pole pikka aega kirjutanud, kuigi peas olen päris mitu blogipostitust läbi mõelnud, kas siis teel koju või enne magamaminekut :P

Elu on lahe, iga päev peaks olema eelmisest erinev, kuid läbinisti erilist päeva on juba raskem saavutada.
Eilne päev oli küllaltki special.
Käisin keemias, kannatasin kohutavat peavalu ja läksime Edgari, Pauli ja Johnnyga rams'i poole, et teha matfüssi, kuid tee peal tuli mõte mõned õlled võtta ja hetk hiljem olime Emajõe ääres :D . Kohtasime seal ühte kõrgharitud härrat, kes korjas pudeleid. Ta küsis meilt suitsu, me andisme ning seejärel oli meil väga mõnus mitmetunnine vestlus temaga. Härra rääkis anekdoote, näitas oma teadmisi, tundes peaaegu kõiki keemilisi elemente(nimi+lühend) ja nende järjekorranumbreid ning demonstreeris oma maleoskuseid pannes 8 lippu lauale nii, et ükski teistele tuld ei anna ning käis ratsuga nii, et kõik ruudud oli ainult 1 kord puudutatud. Jätsime temaga hüvasti ning liikusime Pauli poole.
Seal sain natuke oldud, kuni hakkasin Piro poole liikuma. Olin dickhead kohati, mille juures on kõige hullem see, et ma olin seda täiesti pahaaimamatult.

Vabandust. Ma olin suht väsinud ja selle lausega midagi halba ei möelnud.

Mind kummastab see, et ma suudan liigagi tihti oma potentsiaalselt ägedad päevad Tartus ära rikkuda. Ma ei usu, et see oli peavalust, mis painas mind kuni Pironi välja, ei usu, et see oli ka sellest, et mul oli pikast päevast juba kõrini ja arvatavasti ei olnud see üksiku tunde pärast, mis mind painas. Aga ma tõesti üritasin päeva nii teistsuguseks teha kui võimalik, olgugi, et mul terve päev ei olnud ei joomise ega peotuju. Ma oleksin hea meelega õppinud, kui mul poleks seda rõvedat peavalu olnud!
Huvitav, kuidas mu päev ilma peavaluta oleks kujunenud?

Vabandan oma segase postituse pärast, ei viitsi seda hetkel üle lugeda ja hiljem parandan vead.
Queen - 'Don't Stop Me Now'
Paljud on öelnud, et see on maailmavallutamise lugu and I concur!

reede, 22. aprill 2011

Piro/möku

21. aprill(õhtu/öö)

Märksõnad: hea seltskond, 2 kuuma naist, mõõdukas kogus alkot...

Jõudsin Pirole 19.40st? ja õhtu jooksul laekus ikka päris korralikult rahvast juurde. Sai mõnusa seltskonnaga juttu aetud. Kaspar oli hoos ja suutis mulle korduvalt 'ära panna' :D Hiljem tulid kursakaaslased ja õhtu jätkudes liikusime möku poole, kus oli minu jaoks üllatavalt palju inimesi(möku ees ofc) O.O
Ilm oli ihan ilus ja parajalt soe!


Tore õhtu oli - õrritav, väsitav ja meeldejääv :)

Olen õnnelik, et tulin materjaliteadust õppima, kohtasin Olafit ja kõiki tema ülimalt vingeid sõpru =)


Raadio Mania
xD

neljapäev, 21. aprill 2011

JAFF/uni

Teisip 19.04
See aasta siis käisin ainult 1 kord JAFF'il ja filmiks oli King of Thorns :)
Anime vastas ootustele ning kulminatsiooni paiku oli mul tükk aega suu lahti(ise mõeldes kui f'ing awesome püant oli)!
Kodus üritasin Fahrenheit'i tööle panna, aga ilmselgelt ei saanud ma sellega hakkama, ega viitsinudki :P
Magasin: ~4h
Kolmapäeval jõudsin üle pika aja keemiasse ja kohutavalt igav oli(1h/1,5h'st suutsin keskenduda).
Hiljem läksin Pirole ja pärast mökusse. Midagi pmliselt ei teinud, kuna SE G900 aku on lihtsalt "jumalik"...ja inimesed mind, ega mina neid kätte ei saanud.
Magasin: 12+h
Hetkel olen juba 3h üleval olnud ja pole siiamaani söönud - tunnen, kuidas trenni tehes pea ringi hakkab käima :P
Õhtul Pirole ja vb ka püssi :)


Muusika: Three Cheers For Sweet Revenge album by My Chemical Romance.

Maseka tunne on, aga

laupäev, 16. aprill 2011

Eile

Jõin Pirol, sõin Teises Kohas, käitusin kohati nagu räme douche ning ei saanud aru, et mina ei pea olema kõikide probleemide lahendaja. Lisaks vaatasin veel kaunis väsinult Supernaturali :)


Mulle ei meeldi, kuidas ma viimasel ajal täis peaga käitun, eriti n.ö suuremast seltskonnast väiksemasse liikudes.(poole lause pealt kaotasin mõtte ära; unesegane, mis teha.)



Õhtu oli kummaline ja kurb...

Coheed and Cambria - Welcome Home

Peaks raamatut üle pika aja lugema ja õppimisele ei ütleks ka ära.
Anyways...
teen endale juustuomletti, võileibu ja pätikohvi, kuna ilmselgelt ei taha ma mitu nädalat pudru oma hommikusöögilaual näha!

kolmapäev, 13. aprill 2011

Imeline aeg ja kummalised hetked.

Olen tagasi, tõenäoliselt...
Mõtisklused:
Kuidas lohutada masenduses olevat inimest?
Viisid, mida mina kasutan on nt. tema mõtete mujale viimine, positiivse emotsiooni pakkumine või lihtsalt ärakuulamine. Samas ei ole see alati nii lihtne, kuna inimene, kelle tuju tõsta tahad, ei pruugi olla käeulatuses ning mobla ja Internet ei ole ikka "see".

Äkki hea muusika? Doesn't hurt to try:
Bobby McFerrin - "Don't worry, be happy" ^^


Mõttetu lühikokkuvõte nädala algusest:

Pühapäev: Pikk, rõõmus ja sündmusterohke. Detailideni ei taha laskuda xD
Esmasp: Kurnav, kuna eelneval ööl olin ainult 1.5h maganud. Praktikumis ei suutnud keskenduda ja matemaatilised oskused olid ka minu käpa alt kadunud. Suht feil.
Pärast seda läksin Olafiga piljardisse olenemata oma überväsinud konditisioonist ja isegi väga mõnus oli :)
Jõudsin 16 paiku koju ja peagi läksin magama. Pmliselt ärkasin hommikul kell 8.45 ja selg "üldse ei valutanud".

Teisipäev sain oma raha igasugustele riietele kulutada ja sõpradega Pirol mõnusalt aega veeta.

Täna sain lõpuks uued kidrakeeled ostetud.