Olen olnud 3 nädalat haige olla ning nüüd pean veel 2 nädalat antibiootikume võtma :P
Loodan, et saan korralikult terveks, kuna mu õppimistahe on tagasi tulnud!
Uuendus: lisaks 2nädalasele antibiootikumikuurile lisandus veel 2 nädalat haiget olemist, millest 1 nädal oli veel antibiootikume ja kulminatsiooniks sain teada, et mul oli mononukleoos.
Arvestades seda, et terve september käisin tööl ja peale seda olin veel 7-8 nädalat haige jäin ilmselgelt koolitegemistes kõvasti maha teistest, kuid alates 20ndast destsembrist on mul ainult 2 järeltööd veel :)
Juhtus ka taoline äpardus, et läksin Reedaga lahku mõni aeg tagasi. Eks ta lihtne olnud. Aeg-ajalt olid suured masendushood: tundsin, et ei vääri enam elu; süüdistasin ennast, kuna enamjaolt olin ikka mina süüdi. Eks enda kokkuvõtmine võttis aega, kuid siiamaani pole ma valmis uue püsisuhte, ega millegi kindla jaoks.
Reedaga koosolemine õpetas mulle nii mõndagi:
1) Ära alusta inimesega suhet, kui ta pole veel eksist üle saanud, ega ole valmis uueks(tegelikult olime alguses lihtsalt koos, suhe tekkis alles lõpus)
2) Attention men! Ei tohi mugavaks minna.
3) Pole mõtet tekitada tüli pisiasjadest. (Still hard for me, because I'm a perfectionist and I have a hard time accepting other peoples' opinions)
Addendum: Mul oleks vaja aega iseenda jaoks, kus oleksin omaette nii, et KEEGI mind ei segaks + mõtleks oma elu üle järele(ei viitsi seda duši all teha, like most men).
PS: italicus on lisatud jõulude paiku, kuna eelnevalt jäi postitus poolikuks.
