Tunnen ennast viimasel ajal üksikuna...harjumatu tunne on.
Miskipärast ei oska ma siiani ennast korrektselt väljendada, ilma, et kellelgi tekiks mingeid valestimõistmisi.
Ka ülemõtlemine on minule iseloomulik, aga vähemalt ma üritan vähem mõelda. Kahjuks on see raskendatud, eriti peale olukordi, kus ma olen jälle oma imelist väljendusviisi kasutanud.
Konfliktid imevad.
Vabandust, et ma ei suuda käituda normaalselt - nii, nagu ma tegelikult tahaksin!
Käisin paar päeva tagasi Pirates 4'ja vaatamas, in 3D. A tribute to Johnny Depp ja muud midagi.
Eilne õhtu oli mõttetu ja nii nukralt pole ma väga kaua aega magama jäänud.
Esmaspäeval siis matfüss'i ja keemia KT'd! Kas ma suudan õppida? Tõenäoliselt võib-olla kindlasti mitte.
I'm selfish. I want you to myself and I can't help it!
Lugu ei ole, sest tuju on 0.
1 kommentaar:
Mul on ka suht tihti tunne, et ma ei oska ennast väljendada ja kui midagi ütlen, jääb ikka mulje, nagu ütlesin midagi valesti või väga lamedat.
"Tunnen ennast viimasel ajal üksikuna" -- kujuta ette, et sa peaksid nii tundma u. 5 kuud või kauemgi (welcome to my world)
"Vabandust, et ma ei suuda käituda normaalselt - nii, nagu ma tegelikult tahaksin!" -- mul on sama, ka riietumise kohapealt. Ma lihtsalt pole rahul vahest, vaatan teisi kadestusega ja väikese alaväärsuskompleksiga, aga ma ei oska nagu midagi peale ka hakata, sest ma lihtsalt ei ole selline, nagu nemad.
Ja lõpetuseks: I know you too well... (Kui teada tahad, mida ma selle all mõtlen, siis tule rääkima ja küsi ;) )
Postita kommentaar