Fast-forward suveajani

Kui eelmine kord postitasin kolm nädalat peale üleeelmist postitust, siis seekord venis intervall 4 nädala peale. Miks siis nii?

Põhjus on selles, et mul on viimasel ajal siinviibitav aeg väga suurel määral sisustatud ja kuu on möödunud fast forward'i peal.

B9Creator.

Kuu alguse poole tegelesin pildil asetseva 3D-printeri töölesaamisega. Tegemist on siis Kickstarter'is edukalt rahastuse saanud isekokkupandava ja teoreetiliselt väga suure lahutusvõimega 3D-printeriga nimega B9Creator. Kahjuks oli see tegevus nurjumisele määratud, kuna support on minimaalne ja ametlikku foorumisse sisenedes on näha ainult ~10.aastaste kommentaare. Ühesõnaga väljend RTFM - read the fucking manual siinkohal ei kehti, kuna kasutamisjuhend on puudulik.

Strawberry Fanta!

7.märtsil käisin Kiryl-ga English shop-is, kust sain igasugust nänni, kuid põhieesmärgiks oli siiski tee ostmine. Samal päeval käisin elus esimest korda Subway's, mis oli täiesti mõistlik võileivakohvik, ning oma kaitseprillidel järgi, mille saab igaüks tasuta, kes keemialaboris töötab.

Sisuliselt tavalised korrigeerivad prillid, millel lihtsalt plastikkaitsmed.

Juuste liigse pikenemise pärast mures olduna suundusin kuu esimesel kolmandikul Göteborgi juuksurikooli õpilase juurde, kes lõikas mu juukseid ligi 1h ja 40 minutit ning soenguga ma lõpuks ikkagi rahule ei jäänud. Põhjus, milleks ma õpilasel lõigata lasin oli hinnavahes, nimelt oli õpilase lõikus 100kr võrreldes Göteborgi keskmise juukselõikuse hinnaga, milleks on 350kr (jah...40€ juukselõikus). Lõikusega kaasnev tasuta peapesu (hehe) oli üks vägagi huvitav ja uus kogemus minu jaoks.

Siin on ka Euronics, ent Eesti omaga võrreldes täielik urgas.

Rootsi eluolunurgake vol 3:
* Teiste juttude põhjal ja ka oma verivärskest kogemusest juuksuri juures lisandus inglise keelt mittekõnelevate (või mittejulgevate) inimeste sekka juuksurid - ehk Rootsis juuksurisse aega kirja pannes, paluge, et teie juukseid lõikaks inimene, kes oskab inglise keelt, vastasel juhul on kole raske oma soove edasi anda.

* Kõigile janulistele teadmiseks ei ole võimalik siin tavalisest poest kanget alkoholi (üle 3%) osta. Selleks peab minema eraldi alkoholipoodi, mille nimeks on Systembolaget, mis on avatud nädala sees 10.00st 18.00ni.
* Kedagi ei huvita sinu asjad ja väga vabalt võib olla situatsioon, kui leiad, et keegi on sinu töökohta kasutanud, ilma selleks luba küsimata. Mitmel korral olen leidnud oma laua peal ja all (tool) olevad asjad sassis olevat ning sellise hoolimatuse vältimiseks otsustasin lauale alloleva sildi teha.

Siiamaani on mõjunud!

 Laua peal olev hoiatus meeldis vägagi laborijuhatajale, kelle kommentaar sisaldas lauset:"....Oh, and a pentagram to keep the dwarves away!"

* Minu imestuseks sain laborikaaslase käest teada, et autokoolis pole kohustuslikku sõidutundide arvu, seega võid varasema kogemusega sisuliselt peale mõnda tundi juba eksameid tegema hakata.

Olen jalutamas käinud, ning otsustasin jagada paar ilusat pilti:

Pilt on tehtud käed püsti üle müüri küündides, kuna tegemist on kellegi eravaldusega.

Eravalduse lähedal asuv park, selle keskmes oleva tiigiga.

Sest vahel lihtsalt PEAB!

Põnev poolkuu postibürokraatia küüsis: Palusin emal veebruari lõpus endale postiga ID-kaardi lugeri ja paar pisiasja saata. Alguses oli kõik hästi, kui nägin track-trace leheküljel, et pakk oli 3.märts Rootsi jõudnud. Sealt liikus see Chalmersi Ülikooli postikeskusesse, kust seda vastu ei võetud, sest siin saab tähitud kirja vastu võtta ainult isik, kes on pakil, näidates oma ID-kaarti. (Eestis ja mujal pool Euroopas piisab, kui keegi annaks pakki vastu võttes oma allkirja - kasvõi koristaja.) Selle peale saadeti mulle ülikooli postikeskusest kiri keemiahoonesse, kust see saadeti minu hoonesse, et ma peaksin oma allkirja ja koopia oma ID-kaardist neile tagasi keemiahoonesse saata, kust see saadetakse omakorda postikeskusesse, et nad mu pakile järgi saaksid minna. Tegin, saatsin, midagi ei juhtunud ja lõppude lõpuks läksin ikkagi ise 17ndal märtsil postkontorisse pakile järgi.

Selline on postkontor.

Minu üllatuseks tuli välja, et postkontor on sisuliselt hiigelsuur laohoone. Sissepääsu otsisin ligi 20 minutit, kuniks selle leidsin:

Postkontori sissepääs on kaupa vastu võtvate laouste vahel.

Mõnuledes Sherlocki vaadates.

18.märts ostis Kiryl põhimõtteliselt kõige badass-ima 32''-se teleri, mis hetkel müügis on ning oma PS3-le GTA V-e.

Tõsisematel teemadel jätkates on Rootsis millegipärast vargused väga levinud. MMA trennis on mitu korda inimestel asju varastatud ja isegi jalatseid pätsatud - sisuliselt ei tohi riietusruumi  mitte midagi jätta. Aga sellega see ei piirdu, kuna MC2 hoones, kus ma viibin on korduvalt varastatud ja näiteks eelmisel nädalal varastati lõunapausi ajal 4 läpakat ära, kuigi ometi on laborisse sisenedes kiipkaarti vaja ja isegi trenni minnes peab administraatori laua juures spetsiaalset magnetvõtit kasutama.

Multifunktsionaalne mikropipett

Ilmaoludega tohutult rahule jäänuna pean vajalikuks mainida, et see on viimasel paaril päeval olnud päiksepaisteline ja +15 ringis. Not bad!


Postituse alguses oleva kiiresti-edasi'i ning aeg-sisustatud põhjuseks on laboriolemistele lisandunud õhtune raamatulugemine ja  intensiivsem trennigraafik - nimelt nüüd teen trenni 6x nädalas.

Trenni grupipilt.

Kes mu üles leiab ja esimesena kommenteerib, sellele toon maasika Fanta. Olge musid!
 

To be continued...

Redaktsioon: Lisasin ühe halvema kvaliteediga pildi, et teistel peale Inxu ka võimalus oleks!

Odavaim kinopilet on 15€?!

Tüüpilised trepid, mida punktist A punkti B
minnes kasutama peab.

Möödunud on järjekordselt kolm nädalat, mille jooksul olen hakanud laboriasjandustes orienteeruma s.o algul ‘ei jaganud üldse matsu’ olekust sai ‘nüüd on asi käpas’ .

Veebruarikuus olen isegi mõned korrad linnas ööelu nautinud, tingimustel, et ‘linnas’ võrdub labori vahetus läheduses asuva after-work pubiga Foxes ja ööelu on ajavahemik 18.00 ja 22.00 vahel.  Kutsuti mind esmakordselt sinna siis eestlase Petri poolt, kes käib reedeti oma (hiigel)grupiga seal aega veetmas. Hiigelgrupp selle tõttu, et seal on inimesi mitu korda rohkem kui meie laboris ja keskmiselt läheb neist reedeti pubisse rohkem inimesi kui minu laboris kokku! Esmakordsel tutvusringil suutsin meelde jätta ainult mõned kodumaad, kus need teadlased pärit on, milleks on Inglismaa, Rootsi, Portugal, Saksamaa, Prantsusmaa ja Ghana. 

Viimati mainitud riigist pärit Eugene-ga rääkides sain teada kui viletsaks on minu geograafiateadmised jäänud (ma ei mäleta, kus Ghana on) ning olukorra muutis huvitavaks see, et lisaks teadmisele, kus Eesti asub, teadis ta ka pealinna nime mainida.

 

Kena vaateratas, mis muudab värvi.

Väga oluline oli minu eelmisele blogipostitusele järgnev päev s.o 9.veeb, kuna siis otsustas Kiryl tolmuimeja ja duši osta! Sellest tulenevalt sai korter lõpuks puhtaks ja peale duši paigaldust sai võimalikuks ka kiiremad pesuskäigud – võibolla on raske uskuda, et vanniskäimine ära tüütaks, aga katsuge keskmiselt 4x nädalas vannis käia.

Ka seekord ei tohi mainimata jätta oludest poemaailmas: 1.5L-ne piimapakk maksab 1.4€, mis on vägagi mõistlik hind, arvestades seda, et kilepiima siin ei müüda. Aa ja 0.5kg Gevalia maksab 2.20€ - kohvimaniaki unistus!

 Kuid millised need rootslased siis õigemini on?
*Absurdselt ja ebavajalikult feministlikud – näiteks Chalmersi Ülikooli aastakuplaanis on kirjas, et teatud aastate pärast peavad pooled professorid olema naised. See on muidugi tore, et kõik on võrdne ja värki, aga oleks siis nii palju neid naisi, kes tahaksid Chalmersi ülikooli professorid olla :D

 * Kuumaverelised? Külmakartmatud? Tundetud? Misiganes see sobiv sõna ei ole, olen siin näinud liiga paljudel kordadel lühkarites ja/või t-särgi väel olevaid rootslasi, temperatuuril, mis ületab vee külmumistemperatuuri ainult paar kraadi! 

 

Enamus vist teavad ka, et rootslased oskavad väga hästi inglise keelt ja tõenäosus leida seda keelt mitterääkivaid inimesi on väike. Rootsis olles olen avastanud, et ainukesed inglise keelt mittekõnelevad inimesed on proviisorid. Suvel Stockholmis olles ei osanud noor proviisoripreili minule sõnakestki inglise keeles mainida ning Göteborgis apteegis olles küsisin proviisorilt: Do you speak English?", millele sain pelglikult noogutava naisterahva käest vastuseks: “A little“. Järgnevalt seletasin, et mul on katkine sünnimärk ja sooviksin seega briljantrohelist (Brilliant Green), mille peale läks ta paanikasse ja kutsus teised proviisorid kohale, kes ei osanud karvavõrdki rohkem inglise keelt ja kogu tsenaarium lõppes sellega, et sain endale antiseptilise kreemi. 

 

Göteborgist ma polegi veel rääkinud, kuid kõige paremini kirjeldab seda tänavatel vabalt liikuvad jänesed. Ahah…jänesed…oot, kuidas palun? Just. Kui Eestis võib soodsa ilma korral ja hämaras kohata üpriski tihti siile, siis siin olen näinud mitmeid jäneseid, ning kuuldatavasti võib kohata põtru ja isegi hunte. Kuna jäneseid olen näinud ainult hämaras siis tegin pilte päeval ja hoopis teistest asjadest:

Kõigepealt pilt, mis kirjeldab väga hästi tüüpilist Göteboriaanlikku arhitektuuri. Muideks, siin on trammid palju kiiremad kui Eestis.

Käesolevalt pildilt selgub, et Göteborg on päris mägine linn.

Ristmik, mida ületan iga hommik laborisse minnes.

Leidsin ringiga kesklinna jalutades/ekseldes puitfassaadiga majad, mis tuletasid Eestit meelde.

Valentinipäev möödus rahulikult laboris katseid tehes, kuid labori naisterahvad otsustasid teha sõbrapäeva puhul süstalde, värvide ja mullikilega paremalasuva sildi. Vahva!

15.veebruaril käisin põhiostukeskuses Nordstan, kust sain endale hulganisti uusi riideid ja linnast tagasi tulles kohtusin Göteborgi Ülikoolist möödudes 80ne aastase vanahärraga, kes küsis, miks linnas harukordselt palju inimesi on. Täpset vastust ma sellele ei osanud anda ja vestluse käigus sain teada, et ta on hariduselt keemik, elas 20.aastat välismaal, tal on naine ja hulk lapselapsi ning mingi hetk elu jooksul liikus teadusest ettevõtlusesse. Ta paistis olevat väga rahul oma eluga - põhjusega loomulikul. See oli väga kummaline hetk minu jaoks, kuna see oli kui pilguheit iseenda võimalikku tulevikku. Sama päeva õhtul vaatasime laborikaaslasega Coca-Cola plaza sarnases kinos (www.sf.se) The Wolf of Wall Street'i, mis ei hiilanud millegi muu kui DiCaprio meisterliku näitlemise poolest - 7/10st.  Kino, kus käisime oli väidetavalt Göteborgi uhkeim, kuid sellest hoolimata sai olla kõigest tavalises Cinamon-likus saalis ja seda 15€ kinopileti eest .

Vahepeal oli ka nädal aega kõrv lukus, mille peale käisin uuesti samas apteegis, seekord kõrvaõli küsimas ja mul vedas, kuna too proviisor sai minust aru vähemalt - väga vähesel määral muidugi, aga õli sai ostetud. 

Minu kontor.

Avastasin oma laualt vahvad maiused

Kuu lõpupoole tuli kätte ka aeg jalatsid kingsepa juurde viimiseks ning minu üllatuseks oli kingsepp nagu iga teine Eestis ja parandus läks maksma ainult 5€, mis on igati mõistlik tehtud töö eest!

Eelmisest postitusest jäi välja ka asjaolu, et hakkasin jaanuari lõpus 3-4 korda nädalas MMA trennis käima. Trenn on muidugi rootsi keeles ja alguses oli päris raske keelebarjääri tõttu hakkama saada, aga treeningpartnerid seletavad kui küsin ning nüüdseks olen hakanud juba keelt arvestataval määral mõistma. Hea tunde tekitab ka see, et keelebarjäärile vaatamata, saan paremini hakkama kui suurem osa trennikaaslastest. Ka ravimi infolehtedest (kreem ja õli) saan ~60% aru, mis on väga hea, kuna need on ainult rootsi keeles.

 

Vahel juhtub ka nii, et kõik ei lähe laboris katsetades plaanipäraselt ning kord alistub tarkvara, kord raudvara.

Sest 4-eyes on liiga mainstream.

Aga sellest hoolimata I keep on smiling!