Ahvenamaa reis ning 10 päeva veel

Jäime Kirylga kaamera ette.

14-16 mai oli plaanitud reis Ålandile(Ahvenamaa) konverentsile ning sellele eelneval nädalal ei teinud põhimõttelist muud, kui abstract'i ja ettekannet. Miks ettekannet? - kuna iga osalev inimene pidi esitama oma tulemusi 20 min esitlusega. Mind tegi see muidugi väga murelikuks, kuna ma polnud varem inglise keeles ette kandnud.

Räme külm tuba oli.

Igastahes päevad möödusid ja kätte tuli 14.mai! Vahendiks oli lennuk ja marsruudiks oli Göteborg-Helsinki, Helsinki-Marienhamn, muidugi 4h-se lendudevahelise pausiga Helsingi lennujaamas. Lennud olid epic'ud - kuna 'I just love flying'. Pausi ajal lennujaamas ei jäänud muud üle kui süüa ja keskmise prae hinnaks tuli ~20€ per face, mis oli isegi Rootsis karastunud laborikaaslate jaoks silmipunnitav, kuid kõhud olid tühjad ja nälgimine on välistatud. Marienhamni jõudes võtsime taksod ning liikusime hotelli Arkipelag, kus kohtusime konverentsikaaslastega Soomest, Norrast, Saksamaalt, Ameerikast. Igaüks sai endale kummalisel kombel 2 voodiga toa, ning minu oma näete juuresoleval pildil:

Peale check-in'i ja tubadesse sisse sättimist ootas kõiki kella 19st kolmekäiguline õhtusöök, kus serveeriti toidu kõrvale punast ning valget veini. Põhiroaks oli enamusel lestaline Halibut, mis oli kõige intensiivsema maitsega kala, mida ma kunagi saanud olen. Paljud seda just sel põhjusel lõpuni ei söönud. Kogu see söömine kestis ligi 2h ning kohvitamiseni ei jõudnudki, kuna ajagraafik kisus peale - nimelt oli plaanis alkoholi ja kohvi saatel postrinäitus teha. Postril olevatest teadusteemadest ma nii väga aru ei saanud, kuna need sisaldasid väga suurel määral bio-valdkonnast tulevaid proteiininimede lühendeid jms.

Halibut

Järgmisel päeval ärkasin 7-paiku, kuna vaja oli superhommikusöök süüa, et 9-12ni esimesi ettekandeid jälgida jõuaks. ~12st oli lõunasöök, mis oli loomulikult Rootsi laua tüüpi. 14-15.45ni olid tolle päeva ülejäänud ettekanded ning seejärel liikusime 17km kaugusele Stallhagen'i mikropruulikotta, kus valmistatakse 800 000 liitrit õlut aastas. Saime nelja erinevat õlut proovida ning kolmekäigulise õhtusöögi!

Suupisted.

 Kodune tunne tuli kohe peale, kuna õllesnäkiks saime muuhulgas suitsuvorsti, pearoana ahjuliha (part ja veis?) ning magustoiduna rabarberikiselli, millest ühtegi eelmainitud rooga ma rootsis 4 kuu jooksul saanud polnud! Tagasi hotelli jõudsime ~5h hiljem.

Kujukesed pruulikojas.

Hilisõhtu viimastel tundidel valmistasin oma slaidipaberit ette ning heitsin peagi magama, et 7-st ärgata.

Peale ärkamist hakkasin kohe oma ettekannet simuleerima ning algusest lõpuni ei jõudnudki põhimõtteliselt läbi mängida (vahepeal käisin 20min söömas ka muidugi). Ettekande eel ootasin ukse taga ning valdas mind 'I think I'm going to throw up'- enesetunne. Suutsin ennast viimasel hetkel kokku võtta (nagu alati) ning tegin umbes-täpselt 20 minutise ettekande. Juhendaja ütles hiljem, et ma olin alguses nii närvis, et jätsin terve ülevaateslaidi vahele: "This is the outline of my presentation...." ja slaidivahetus. Enne lõunat oli natuke aega ning otsustasime mõnedega inimtühja linna peale turisti mängima minna. Saagiks pilt purjelaevast:

Ze Ship.

 Paari tunni pärast sõime lõunat ning tegime enne minekut hotellis grupipildi:

Mugavustega peldik.

Lennujaama naasedes sattusid enne pardumist pooled lennujaamas olijad väga huvitavasse olukorda - öeldi, et ülebroneerimise tõttu jäävad 6 inimest lennukist maha ning lähevad järgneva päeva hommikul lennuki peale. Alguses pakuti vabatahtlikule mahajääjale 150€ ning tasuta ööbimist hotellis. Selle peale muidugi keegi ei reageerinud ning peagi tuli uus pakkumine, kus rahasumma oli tõusnud 250€-ni. Still no-one. Kolmandaks pakuti lisaks eelnevale  tasuta alkoholi ja taksosõidu hotelli ning tagasi. Nõusse saadi sellega ainult üks inimene, ning ülejäänud 5 valiti seepeale juhuslikult - valitutest puhkes üks keskealine naisterahvas nutma.  Seejärel hakkasime parduma ning lennukile jõudes üllatusime, kuna tuli välja, et vähemalt 3 kohta jäid tühjaks.... Helsingi lennujaamas ostsin Tupla shokolaadi, mida Rootsis ei ole ning kohtasin Sander Ismaeli - the world is a small place. Paremal asetsev pilt pakkus meile kõigile suures koguses nalja.

Tagasi Göteborgis

Rootsi maabudes ja pagasit oodates tuli välja, et pooltel meist oli pagas kaduma läinud, Kiryl-il siis 6. kord Helsingi lennujaamaga seoses. "I'm telling you, there's a 80% chance that they will lose your luggage and it will arrive the next day" oli tema lause ENNE reisi, ja saimegi järgneval päeval tagasi!
Ålandilt tagasi tulles oli paar päeva väsimust ja siis jäin haigeks - nagu lapsepõlves kui Pärnust, vanaema juurest, Tallinna naasesin. Seekord võtsin ainult ühe vaba päeva ja ülejäänud ajal käisin laboris rahulikus/aeglases tempos katseid tegemas.

Eelmine nädal kohtusin kohalikus poest eesti vanaprouaga, kes on 50.a Rootsis elanud ning rääkis ilusat eesti keelt - väga mõnus oli kuulda.

Sel nädalal teen katsemaratoni, käisin puhasruumis ja kirjutan artiklit samal ajal. Muideks, nädala alguses esinesin samal teemal, seekord siis 5min ja suuremale audientsile. Teiste sõnul esitlesin palju vabamalt - sehr gut! 

Pihustusjaam puhasruumis.

Artiklikirjutamistoas asetsev
üleskeritav grammofon.

Rahvas, mis Eestis toimub? Umbes kuu tagasi sõitis rekka rongi sisse, buss ja tramm panid linnas kokku ja nüüd sõitis buss Tasku keskusesse sisse?

Kas teadsite, et 29.mai on Rootsis punane päev ning täna on

'klämdag'– lit. kokkusurutud päev kahe punase päeva vahel, mis muutub ka automaagiliselt vabaks päevaks?!

Otsustasin korteri pildid järgmisse postitusse jätta, mis tuleb tõenäoliselt minu blogi pildirohkeim!

Hoidke suvemeeleolu hinges ja kuulake pärastlõunast kohvi juues grammofonist džässi!